Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem räägib, kuidas on Eestil sõjaohu korral võimalik kohe kuni 40 000 meest rindele saata. Martin Herem (Foto: Ardi Hallismaa / Kaitsevägi) Kui Martin Heremi tööd millegagi võrrelda, siis on ta ühe väga keeruka masinavärgi üks inseneridest ja vastutab, et hammasrattad liiguksid, et kusagil mingit lühist ei tekiks. See on Eesti sõjamasin, meie riigi reservarmee ehk umbes 40 000 mehemürakat, kes haaravad sõja puhkedes kiiresti relvad ja tormavad vaenlasele massiga peale. Töö selle masinaga nõuab üksjagu nutti ja kannatust. Aga esmalt toob Herem välja paar põhimõttelist vastuolu. “Eesti riigikaitse tugineb NATO kollektiivkaitsele...
Loe edasiAugustis 2008 pidas Venemaa Gruusia vastu kolme sõda korraga: rünnati sõjaliselt, küberruumis ja meediaga. Mida on meil sellest konfliktist laiapõhjalise riigikaitse planeerimisel õppida? Gruusia armee jäi jõuetuks: Konflikti käigus sai kannatada ka elanikkond. OSCE andmetel hukkus 228 ja sai haavata 547 eraisikut. Suur osa neist langes õhu- ja maavägede raketirünnakutes. (Fotod: Public Affairs Dept/Georgia, Reuters/Ap) Sageli öeldakse, et uus on hästi unustatud vana. Filosoofide arvates kulgeb ajalugu spiraali mööda ning juba tuntud nähtused kipuvad mõne aja pärast korduma, aga kvalitatiivselt uuel tasemel. Seostades seda Eesti riigikaitsega, kus rõhuasetus on selgelt laiapõhjalise riigikaitse arendamisel, võib küsida: kas toimumas on sõjand...
Loe edasiAastatel 2006–2010 saatis Eesti seitsmele välismissioonile kokku 85 eksperti. Tsiviilmissioonile sõidavad mittesõjalised eksperdid, näiteks politseinikud, piirivalvurid, kohtunikud, tollitöötajad, vanglaametnikud ja päästjad. Uue seadusega pole nende jaoks olulised õigusaktid enam eri seadustes laiali, vaid ilusti ühes kohas koos. Ja tulevikus saab oma ala eksperte palju paindlikumalt välismaale kogemusi jagama saata. Kristiina Herodes Välisministeeriumi pressinõunik Aastatel 2006–2010 saatis Eesti seitsmele välismissioonile kokku 85 eksperti. Tsiviilmissioonile sõidavad mittesõjalised eksperdid, näiteks politseinikud, piirivalvurid, kohtunikud, tollitöötajad, vanglaametnikud ja päästjad. Uue seadusega pole nende jaoks olulised õigusaktid e...
Loe edasiValik arengukoostöö, humanitaarabi ja tsiviilmissiooni projektidest, kuhu Eesti on viimastel aastatel panustanud. Moldova ■Eesti maismaapiiri kaitse kogemuse tutvustamine ning tehniliste lahenduste rakendamine Moldova ja Ukraina piirivalves – 54 572 eurot ■Moldova valitsuse e-valitsemise ja e-reformide võimekuse parandamine – 83 021 eurot ■Eesti ekspertide abi ulatusliku üleujutuste tagajärgede leevendamiseks – 54 812 eurot ■Ühe eksperdi lähetus ELi piiriabistamise missioonile (EUBAM) ja kahe eksperdi lähetus Moldova OSCE missioonile Ukraina ■Integreeritud piiriülese veemajanduse toetamine ning avalikkuse kaasamise edendamine Ukrainas ja Moldovas Eesti kogemuse najal – 20 365 eurot ■Kriminaalpolitsei üldtunnustatud tööpõhimõtete ...
Loe edasiKui 1990ndate alguses oli kaitseväelaste kasutuses hädapäraselt komplekteeritud, ebaotstarbekas ja paljuski Nõukogude armeest pärit varustus, siis 2011. aastal ei ole Eesti sõduril selles osas vaja häbeneda ka võrdlust rikaste riikidega. Fotod kaitsevägi
Loe edasi
Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress Vahel võib jääda mulje, et Eesti riigikaitses ei toimu avalikus pildis justkui midagi põnevat. Ajateenistus ja Kevadtorm on vanad asjad, Afganistan ära leierdatud, aastapäevaparaadid peaaegu ühesugused jne – kogu teema oleks nagu igav ja na
10.05.2012 | Riigikaitse
No Comments
Urmas Paet välisminister NATO Chicago tippkohtumisel kinnitab Eesti oma valmisolekut jätkata Afganistani ühiskonna toetamist ka pärast Eesti sõdurite koju naasmist. Noorsõdurid: NATO ja tema liitlaste poolt värskelt välja õpetatud Afganistani armee võitlej
10.05.2012 | Riigikaitse
No Comments
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping. Praegu kuulub NATOsse 28 riiki, organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. NATO on maailma võimsaim sõjaline jõud. Kogu maailma kaitsekulutustest moodustab NATO riikide osa ligi
10.05.2012 | Riigikaitse
No Comments
Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress Kuidas toimub NATO viimase aja suuremaid “edulugusid” targa kaitse vallas – Balti õhuturbemissioon? Sai teistlaadi kogemuse: Saksa õhuväe piloot Philipp Schelchshorn ütleb, et ta on väga õnnelik võimaluse üle Šiauliais e
10.05.2012 | Riigikaitse
No Comments
Jüri Luik Eesti suursaadik NATOs NATO on 2022. aastal teistsugune kui täna. Aga tema põhialused jäävad kindlalt samaks. Eesti NATO liikmeks saamine ei toimunudki nii ammu, kuid on tänaseks juba ajalugu. Alates novembrist 2002 on Eesti saadikul NATOs ligipääs alliansi
10.05.2012 | Riigikaitse
No Comments