Kuidas saab kodanik panustada riigikaitsesse eluea jooksul?


1. Kutsealune

Kõik Eesti kodanikest mehed võtab Kaitseressursside Amet 17aastaseks saades kutsealustena kaitseväe- teenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris arvele.


2. Arstlik komisjon

Kutsealuse terviseseisundit hindab eriarstidest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad perearst või üldarst, kirurg või ortopeed ning psühhiaater. Läbida tuleb mitmesugused laboratoorsed ja röntgenoloogilised uuringud.


3. Teenistusse kutsumine

Ajateenistusse kutsutakse 18–27aastane kutsealune, kelle tervis lubab kaitseväes teenida. Kaitseväeteenistusse minekuks on võimalik taotleda ajapikendust järgmistel põhjustel:

tervislikud

perekondlikud

majanduslikud probleemid

hariduse omandamine

omavalitsustesse, Riigikokku või Europarlamenti kandideerimine


4. Ajateenistus Kaitseväes

kestab 8–11 kuud sõltuvalt väeliigist, erialast ja ametikohast.

Eesmärk on Eesti kaitseks vajalike reservväelaste ja reservüksuste väljaõpetamine. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistuses saadakse teadmisi ning kogemusi, mis tulevad kasuks ka tavaelus.

Ajateenistust saab läbida nii maa- kui ka mereväes. Eesti õhuvägi koosneb ainult elukutselistest kaitseväelastest. Osale ajateenijatest on lõpueksamiks suurõppus Kevadtorm.

Väeossa määramisel arvestatakse

haridust

tervist

oskusi

kutsesobivuse testi tulemusi

kutsealuse soove


Aastas kutsutakse

ajateenistusse ligi 3000 meest

õppekogunemisele 5000–6000 reservväelast

Sõjaajal on kaitseväes

kuni 25 000 kaitseväelast

kaitseliidu üksused


5. Karjäär Kaitseväes

Ajateenistuse lõppedes on võimalik asuda lepingulisse teenistusse ja saada kaadrikaitseväelaseks, ehk jätkata teenistust

sõdurina

allohvitserina

ohvitserina

Kaadrikaitseväelasi koolitatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis (Meegomäel) või Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis (Tartus).

Infot vabade ametikohtade ja kandideerimise kohta leiab www.vk.kra.ee.


6. Osalemine välisoperatsioonidel

võib olla osa elukutseliste kaitseväelaste karjäärist. Hetkel on suurim kaitseväe välisoperatsioon osalemine rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis. Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi põhijõu moodustab Helmandis teeniv ligi 120meheline jalaväekompanii. Varem on osaletud NATO ja ELi operatsioonidel, missioonidel Balkanil, Iraagis, Afganistanis, Liibanonis ja India ookeanil.


7. Reservi arvamine

Pärast ajateenistust või tegevteenistust arvatakse kaitseväekohuslane reservi, samuti määratakse reservi ajateenistusest vabastatud või asendusteenistuse läbinud.

Reservis saab igaüks vastavalt väljaõppele endale sõjaaja ametikoha, mis näitab, millisesse üksusse ja ametikohale asub ta teenima mobilisatsiooni korral. Oma sõjaaja ametikohta saab igaüks vaadata kodanikuportaalist www.eesti.ee.


8. Reservõppekogunemised

Reservväelasel on kohustus osaleda reservõppekogunemistel (oskuste uuendamine, väljaõppe värskendamine, ümberõpe) ning ilmuda määratud kogunemispunkti erakorralise õppekogunemise või mobilisatsiooni korral. Ühendust võtab kaitsevägi isikuga rahvastikuregistris märgitud aadressi alusel.

Reservohvitseri võib õppekogunemistele kutsuda reservis oleku jooksul kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri 9 ja sõdurit 6 kuuks.

Üks õppekogunemine saab olla vastavalt kuni 30, 21 või 14 päeva pikk.

9. Ajateenistuja ja reservõppekogunemisel osaleja varustus


Olulisemad asjad:

välivorm

saapad

kiiver

lahingrakmed

seljakott

magamiskott

relv

(Galil AR või AK-4)


10. Täiendusreserv

34–60aastaste meeste võimalus osaleda riigikaitses. See koosneb reservistidest vanuses 34+, kelle järel on juba piisav hulk mehi sama sõjalise eriala omandanud ja keda üldjuhul ei kutsuta seega enam reservõppekogunemistele. Nad saavad panustada riigikaitsesse kaitseliidu kaudu;

isikutest, kes on küll reservis, kuid kel puudub sõjaaja ametikoht.


11. Isiklik areng lisaks õppekogunemistele

osalemine kaitseliidus

osalemine vabatahtlike reservohvitseride kursustel kaitseliidus ja kaitseväes

osalemine reservohvitseride kogu töös

liitumine valmisoleku reserviga

töötamine riigikaitseõpetajana (riigikaitseõpetus on 126s Eesti gümnaasiumis ja kutsekoolis)


12. Kaitseliit

Vabatahtlik relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mille juures tegutsevad naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliit on kindla struktuuri ning juhtimisega kodanikeühendus, mis keskendub sõjaliste oskuste arendamisele. Samas on Kaitseliidul valmisolek koheselt reageerida igale riigis tekkivale kriisile.

Hiljuti loodi vabatahtlike baasilt küberkaitseliit.

Kaitseliidu osalemine tsiviilkriisides:

Padaoru lumetorm

2007 aprillirahutused

Pärnu jaanuaritorm

13. Reservist välja

Pärast piirvanuseni 60+ jõudmist kustutatakse kodanik kaitseväeteenistuskohustuslaste registrist. Nüüd on tal võimalik jätkata kaitseliidus vabatahtlikuna või tsiviilkaitse valdkonnas, näiteks meediku või abipolitseinikuna.


Sundkoormised

Kuna kaitseväe vajadused on sõjaajal suuremad kui rahuajal, võib kaitsevägi kriisiolukorras teatud tingimustel enda kasutusse võtta eraomanduses vara, näiteks rasketehnikat ja autobusse.


Naised riigikaitses
Naistel on võimalus osaleda

vabatahtlikus ajateenistuses kaitseväes

lepingulises tegevteenistuses kaadrisõduri, allohvitseri või ohvitserina

vabatahtliku reservohvitserina

kaitseliidu, naiskodukaitse või kodutütarde kaudu

Kaitseväes tervikuna on naisi umbes 14% ehk sama palju kui Skandinaavias.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply