Reserv on Eesti kaitse selgroog

Mart Laar
Kaitseminister

 
Eesti ajalugu pole olnud kerge. Meil on tulnud ikka ja jälle võidelda õiguse eest elada vabana ja otsustada ise oma tuleviku üle. Oleme nendes võitlustes võitnud ja kaotanud, kuid ühte teame kindlasti – otsustamatus on halvim otsus.

Otsustamatus on meile läbi aegade kaasa toonud raskeid kaotusi ning katsumusi. Kui oleme otsustanud vabana elada, peame olema valmis selle otsuse kaitseks ja peame seda valmisolekut nii maailmale kui ka iseendale näitama. Selle üheks demonstratsiooniks ongi iga-aastased reservõppekogunemised, kus tuhanded Eesti mehed ja naised annavad oma panuse Eesti julgeoleku kindlustamisse.

Eesti kaitsevõime on üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele. Esimene on meie julgeoleku kilp ning teine mõõk. Kui NATO kollektiivkaitse tagab liitlaste ühise tegevuse vastastikusel abistamisel sõjalise ohu korral, siis Eesti esmane iseseisev kaitsevõime tagab riigikaitse kuni liitlaste saabumiseni. Kui me ise ei ole valmis end kaitsma, võib kollektiivkaitse jääda meile vaid teoreetiliseks.

Esmase iseseisva kaitsevõime kindlustab meile korralikult varustatud ning väljaõpetatud kaitsevägi, heidutuseks piisav hulk reservüksusi ning tuhanded vabatahtlikud kaitseliitlased, kes on valmis tekkinud ohule silmapilkselt reageerima. Reservil on selles skeemis täita ülioluline roll. Meie kaitsevõime ei sõltu mitte ainult tuhandetest kaadrikaitseväelastest ja ajateenijatest, vaid kümnetest tuhandetest sõjalise väljaõppega Eesti kodanikest, kes on Eesti riigikaitse reserv. Ajateenistus ei ole Eestis asi iseeneses, vaid ennekõike ettevalmistus teenistuseks reservis. Eesti kaitseväe tugevus peitub reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse. Reservõppekogunemised annavad hädaohu korral moodustatavatele üksustele võimaluse koos harjutada ning teadmisi värskendada. Vahel on neid kogunemisi võrreldud klassikokkutulekuga, kus koos sõdurioskused omandanud ja koos raskusi ületama harjunud mehed taas kokku saavad, sõprust ja omavahelist sidet tugevdavad. Just sellised üksused loovad tõhusa aluse riigikaitsele, mis on igale võimalikule agressorile ka piisavaks heidutuseks.

Reservvägi on oluline ka seetõttu, et just selle kaudu saavad Eesti kodanikud demonstreerida oma pühendumist Eesti kaitsevõime tugevdamisele. Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik juhul, kui kriisiolukorras suudetakse toimida ühtse Eestina. Kui Eesti jaoks on käes kriis, ei saa riigi kaitsmine jääda üksnes kaitseväe õlgadele – riigi püsimajäämine sõltub sel hetkel iga kodaniku ja organisatsiooni panusest. Tänapäeva maailmas on päevselge, et riigi kaitsevõime sõltub lisaks relvastusele ja varustusele ka kodanike reaalsest kaitsetahtest, mida saabki näidata iga-aastastel õppekogunemistel osaledes. Reservõppekogunemisel osalemine on just seetõttu auasi, ja mul on hea meel, et seda ühiskonnas selleks ka peetakse. Riigi kaitsevõime puudutab ju meist igaüht, luues turvalise keskkonna nii elanikkonnale kui ettevõtlusele.

Tihti küsitakse, mida on Eesti teinud valesti, et üle lahe Soomes tunduvad elamis- ja teenimisvõimalused selgelt paremad kui Eestis. Vastus sellele küsimusele on lihtne: Soome suutis oma iseseisvuse säilitada, meie aga mitte. Eesti ja Soome elatustase olid 1939. aastal praktiliselt võrdsed, 50 okupatsiooniaastaga kasvas vahe aga viiekordseks. Oleme taasiseseisvumise järel seda vahet küll jõudsalt vähendanud, kuid see on endiselt valusalt tuntav. Seetõttu on oluline, et iga kodanik ja reservväelane tunnetaks, et just temast sõltub esmajärjekorras see, kas Eesti tuleb halvima korral enda kaitsmisega toime või mitte, ning see, et 1939. aasta enam kunagi ei korduks.

Tähtis osa sellest ongi meie reaalne kaitsevõime. Tulevast aastast kasvavad meie sõjalised kulutused kahe protsendini rahvuslikust kogutoodangust. See on selge märk pühendumisest, mida valitsus meie reaalsele kaitsevõimele osutab. Eesti on läbi ajaloo olnud rahuarmastav riik. Meil pole soovi kedagi rünnata ega relvi täristada. Meie eesmärk pole kellegagi sõdida, vaid rahu hoida. Selleks vajame aga ühemõttelist kaitsetahet, mis loob piisava heidutuse igaühele, kellel tekib mõte meie iseseisvust kõigutada ning Eestit kaosesse paisata. Selle heidutusvõime tagamiseks on oluline meie sõjalise suutlikkuse suurendamine, aga ka reaalse kaitsetahte demonstreerimine, nii nagu tuhanded reservväelased seda oma pühendumise kaudu igal aastal ka teevad.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply