Eesti aitab maailma parandada

Urmas Paet
Välisminister

Konfliktid ja ebastabiilsus on maailmas koondunud ülimadalate arengunäitajatega riikidesse, kus on kõrge vaesuse tase või vähene kirjaoskus. Paraku toidavad need kaks puudust teineteist ehk vaesus tekitab ebastabiilsust, mis takistab ühiskonna normaal­set arengut.

Maailmapanga hinnangul elab rohkem kui kolmveerand maailma lastest riikides, mis vaevlevad konfliktides või on neist just väljunud. Neil lastel puudub juurdepääs haridusele. Need riigid on langenud vaesuse, halva valitsemise ja sisekonflikti nõiaringi, kus üks tegur võimendab teist, ning lahendus saab tulla vaid siis, kui pöörata tähelepanu kõigile kolmele.

Esmapilgul kohaliku tähtsusega sisekonfliktid mõjutavad negatiivselt ka naabreid ja lähiregiooni ning tihti kogu maailma. Viimasest korrast, kui ÜRO kuulutas välja näljahäda, on möödunud 19 aastat. Näljahädas vaevlev Somaalia on arengupidur kogu regioonile. Samal ajal on see riik 21. sajandi piraatluse kodusadam, terrorismi taimelava ja üks suurimaid põgenikeriike maailmas. Somaalia mõjutab otseselt ka Euroopa julgeolekut ning käekäiku.

Kuigi Somaalia näide on äärmuslik, on see muster – vaesus, suure osa elanikkonna võimalusteta jätmine ning kasvavad ühiskondlikud pinged – levinud palju laiemalt. Vaesus ja kodanike eneseväljenduse piiramine oli ka üks Põhja-Aafrika ülestõusude peapõhjusi. Näiteid on veel – Afganistan, Kesk-Aasia riigid jne. Nende kõigi stabiilne areng on meie otsene julgeolekuhuvi.

Oluline osa Eesti arengukoostööst ja humanitaarabist on suunatud ühte maailma vaeseimasse riiki Afganistani. Samuti riikidesse, kus meil on võimalus pakkuda lisaväärtust ning kus meie kogemusi vajatakse. Need on ELi idapartnerluse riigid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene. Tahame, et seal väheneks vaesus, tugevneks õigusriik, areneks demokraatia, toimiksid aktiivsed kodanikuühiskonnad, administratsioonides väheneks korruptsioon ja et seal toimiks normaalne ettevõtluskeskkond.

Afganistanis oleme viimasel ajal oma panust arengukoostöösse ja rahu tagamisse suurendanud. Meie töö on eelkõige suunatud sotsiaalsete näitajate parandamisse hariduse ja tervishoiu abil. Oleme korraldanud Helmandis naistele esmaabikoolitusi ja jagatud on esmaabipakke ning koolitatud tervishoiutöötajaid.

Lisaks panustab Eesti rahvusvahelistesse tsiviilmissioonidesse ehk saadab eksperte konflikti- või konfliktijärgsesse piirkondadesse, mis vajavad abi igapäevaelu taastamisel. Sageli lahendatakse eriarvamused küll jõuga, kuid normaalse igapäevaelu taastamiseks on vaja head plaani, mis kataks eri valdkondi õiguskaitsest majanduseni.

Just selle tarvis ongi Eesti lähetanud ELi tsiviilmissioonidesse 15 politsei-, tolli- ja piirivalveametnikku, kes aitavad kaasa turvalisuse suurendamisele paljudes maailma piirkondades.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply