Mina ja minu pere Kaitseliidus

Perekond Läänesaar/LaurikainenSüdamed õiges kohas:Saage tuttavaks, perekond Läänesaared/Laurikainenid Jõgevamaalt. Esireas vasakult Janika (naiskodukaitse), tema abikaasa Üllar (Kaitseliit), Janika õde Liina (naiskodukaitse), nende vend Jaak (Kaitseliit) ning Jaagu abikaasa Ilje (naiskodukaitse). Tagareas Janika ja Üllari tütar Malle-Mari (kodutütar) ning Janika, Jaagu ja Liina õde Jaana (Kaitseliit). Pildilolijad ütlevad kui ühest suust, et panustavad vabatahtlikult riigikaitsesse, sest nende südamed on õiges kohas. “Ei ole õige ainult võtta ja saada. See on meie võimalus anda midagi riigile, kohalikult kogukonnale ja abivajajatele tagasi. See on meie südame kutse,” leiab Janika Läänesaar.

Perekond LepikEesti mehemeel pole surnud veel: Siin on Lepikud Viru-Nigulast: vasakult Jaak Lepik, tema noorem poeg Andres (mõlemad Kaitseliidus), tütar Liina (naiskodukaitse), poeg Hardi ja vanem poeg Kalev (mõlemad Kaitseliidus). Pereisa Jaak ütleb, et see on lihtsalt nii kujunenud, et terve pere riiki teenib. Pojad on terved ja tublid, “mitte mingid vedelvorstid või nahahoidjad” – mida üks isa võiks veel tahta!

Lapsed kuulusid Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse juba põnnipõlvest peale ning hiljem kasvas poiste huvi selle vastu, mida Jaak õppustel teeb. Nüüd osaletakse koos laskevõistlustel ja võetakse ka omavahel mõõtu. “Kaitseliidule kulutatud aega me ei arvesta, see on elustiil. See on huvitav hobi, ajaviide ja suhtlemisvorm. Lapsed on Kaitseliidust leidnud endale tublid elukaaslased, oleme saanud reisida, end täiendada ja laskespordiga tegeleda,” ütleb Jaak ja lisab: “Kaitseliitlane olla on missioon juhtida oma eeskujuga noori inimesi patriotismi ja isamaa-armastuse lätete juurde, õpetada neile põhjamaiseid käitumistraditsioone, aga ka näidata kodukandis, et Eesti mehemeel pole mitte surnud veel.”

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply