Mis on NATO?

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping.
Praegu kuulub NATOsse 28 riiki, organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. NATO on maailma võimsaim sõjaline jõud. Kogu maailma kaitsekulutustest moodustab NATO riikide osa ligi 70 protsenti, millest omakorda üle poole katab USA.

Washingtoni leping (1949)

Sätestab NATO peamise eesmärgina kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut.

Olulisemad artiklid:

Artikkel 3 – Liikmesriigid arendavad eraldi ja ühiselt, pidevalt, tulemuslikult ja üksteist aidates oma vastupanuvõimet relvastatud rünnakule.

Artikkel 4 – Konsutatsioonid liikmesriikide vahel, kui keegi neist tunneb end ohustatuna.

Artikkel 5 – Kollektiivkaitse: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on relvastatud rünnak ka kõigi teiste liitlaste vastu.

Artikkel 10 – Ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Otsuste tegemineNATOs langetavad liikmesriigid otsuseid konsensuse alusel, pärast omavahelisi konsultatsioone.

NATO-l pole oma liikmetest sõltumatut riikideülest võimuaparaati, seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused.

NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees on NATO peasekretär.

NATO ühendatud väejuhatuse staabid asuvad Brunssumis (Hollandis), Napolis (Itaalia) ja Lissabonis (Portugal).NATO liikmesriigid (28)Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia

1952. aastal liitusid: Kreeka ja Türgi

1955. aastal liitus: Lääne-Saksamaa

1982. aastal liitus: Hispaania

1999. aastal liitusid: Poola, Tšehhi ja Ungari

2004. aastal liitusid: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia

2009. aastal liitusid: Albaania ja Horvaatia NATO senised olulisemad missioonid ja operatsioonidLiibüas (2011) – Liibüa armee ja diktaaor Muammar Gaddafi vastased õhurünnakud ja mereblokaad Vahemerel.

Afganistanis (alates 2003) – 

 NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAFi) operatsioon rahu ja õiguskorra kehtestamiseks Afganistanis ning Afganistani rahvusliku kaitsevõime loomiseks. Kokku osaleb ISAFi koosseisus praegu operatsioonis üle 100 000 sõduri ligi 50 riigist, teiste seas Lõuna-Afganistanis Helmandis tegutsevad Eesti kaitseväelased.

Iraagis (2004-2011) – diktaator Saddam Husseini võimult kukutamise järgne NATO väljaõppe­missioon, mille eesmärk on toetada Iraagi kaitsejõudude peastaabi tööd ja kooli­tada ohvitsere. Kosovos (alates 1999) – rahutagamise ja kohalike julgeolekujõudude koolitamise missioon, kus osaleb ligi 6000 sõdurit 30 riigist.

Bosnias ja Hertsegoviinas (1993-2004) – mitmed operatsioonid kehtestamaks ja säilitamaks rahu Bosnia sõja ajal ja pärast seda.

Vahemere piirkonnas (alates 2001) – NATO laevastik jälgib Vahemere piirkonda, et tuvastada terroriohtu ning eskortida tsiviilaluseid läbi Gibraltari lahe.

Somaalias (alates 2009) – piraatlusevastane missioon, eesmärgiga tagada julgeolek kaubandusliku tähtsusega mereteedel India ookeani ja Adeni lahe piirkonnas.

Allikad: NATO, Kaitsevägi

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply