Ajateenistus seob ühiskonda

Artur Tiganik
kolonel, Maaväe staabiülem

Ajateenistuse läbinud noored mehed moodustavad Eesti riigikaitse selgroo – reservväe. Ajateenistust ei tohiks võtta kui üht lühikest perioodi elus, sest tegemist on osaga reservväelase koolitusest...   See on alguseks teenistusele, mis kestab kuni 60. eluaastani. Just ajateenistuse läbinud ja õppekogunemisel oma teadmisi värskendanud reservväelased on need, kes vajaduse korral esimesena oma riiki kaitsma asuvad.

Eesti riigikaitse toetub kahele sambale, milleks on esmane iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse koos liitlastega. Esmane iseseisev kaitsevõime omakorda toetub suures osas reservväele.

Kuid ajateenistus ei ole mitte ainult tegutsemisvõimelise ja väljaõppinud reservi tootmiseks. See on kaitseväele vajalik ohvitseride, allohvitseride ja elukutseliste sõdurite kasvulava. Kaheksa kuni üheteistkümne kuu jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema meeskonnana. Ajateenistus on koht, kus tulevane kaadrikaitseväelane laob oma edasisele karjäärile vundamendi, saab vajalikud teadmised sellest, mida tähendab valmisolek oma riiki kaitsta, ja mis veelgi tähtsam, ajateenistus annab oskused oma riiki kaitsta.

Ajateenistuse järel kaadrikaitseväelase elukutse valinud noored lähevad edasi õppima Kõrgemasse Sõjakooli või Lahingukooli, asudes pärast sõjaväelise õppeasutuse lõpetamist ise tulevasi reservväelasi ja kaadrikaitseväelasi välja õpetama. Nii on ajateenistusel kindel osa tsüklis, millega kaitsevägi oma isikkoosseisu nii-öelda taastoodab.

Reservväelastega sama olulised on alalises valmisolekus elukutselised üksused. Nende ülesanne on kiiresti reageerida üllatusrünnakutele ning võimaldada kaitseväel ellu viia mobilisatsiooni, mille käigus asub teenistusse väljaõpetatud reserv. Eestit kaitsevad elukutselised kaitseväelased ja reservväelased koos.

Ajateenistus toimib ühiskonna sidujana. Mida rohkem noori selle läbib, seda suurem on ühiskonnas arusaam, mida ajateenistus endast kujutab. Seda rohkem saadakse aru selle vajalikkusest ja sobilikkusest Eestile. Vähem kui aastase teenistuse jooksul vormitakse ajateenijaist meeskondi, kes reservi minnes on saanud endaga kaasa ühtse arusaama, kuidas riigikaitse toimib ja miks on nende panus sellesse vajalik.

Reservväelane on samasugune ühiskonnaliige nagu teisedki. Vahe on ainult selles, et reservväelane oskab vajaduse korral oma lähedasi ja riiki kaitsta. Kaitsevägi ei ole suletud süsteem, koos ajateenistuses käinud reservväelastega on see selge osa Eesti riigist. Kaitsevägi ei ole ainult seal, kus asuvad meie väeosad, vaid on igal pool, kus leidub reservväelasi.

Samuti on ajateenistuse läbinud kodanik distsiplineeritum ja suudab rohkem arvestada teda ümbritsevate inimestega, mis on järjest individualistlikumaks muutuvas ühiskonnas suur väärtus. Ajateenistuses õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistus on sobilik Eesti-suurusele riigile, sest selle kaudu asuvad oma riigi kaitsmist õppima noormehed, kelle senine elukogemus ja taust on erinevad. Ei maksa unustada sedagi, et ajateenistuse läbimine on hindamatu kogemus, ainulaadne selle poolest, et selliseid kogemusi pole võimalik kuskilt mujalt saada. Olgu see siis võimalus noorel mehel juhtida rühmajagu mehi või õppida laskma õhutõrjerakette.

Riik on tulevasse reservväelasesse panustanud juba tema sünnist saati. Võimaldanud talle näiteks hariduse. Õppida ajateenistuses kaitsma oma riiki – see on noore inimese võimalus midagi riigile tagasi anda.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply