Kairi Rikko – Mida peaks teadma ajateenistuse kohta?

Toivo Tänavsuu
Mathis Bogens

Kaitseressursside ameti direktori Kairi Rikko sõnul on lihtsam neil noormeestel, kes ei lükka ajateenistust edasi ning asuvad aega teenima kohe keskkooli lõpus...  

Kairi Rikko (Foto: Vallo Kruuser)

Kuidas ajateenistust õpingute, töö ja pereeluga kooskõlla viia?

Ajateenistusse kutsutakse vanuses 18–27. Mida nooremana ajateenistus läbida, seda lihtsam on tulevikus. Noortel tekib palju huvitavaid väljakutseid – õppimisvõimalused välismaal, töökohad või pere loomine. See kõik võib ajateenistusse asumist raskendada. Uuringute põhjal kinnitavad ka noormehed ise: parim aeg ajateenistuseks on pärast keskkooli lõpetamist.

Kui keeruline on ajateenistus läbida kohe pärast gümnaasiumi?

Seda saab teha vabatahtlikult ajateenistusse asudes, milleks tuleb esitada taotlus. Paljud kutsealused nii ka teevad, et ajateenistust eluplaanidega teadlikult sobitada ja et ajateenistusest tulles teistele eesmärkidele keskenduda.

Taotluse ajateenistusse asumiseks saab teha kohe 18aastaseks saades (kra.ee veebilehel või eesti.ee kaudu, tavapostiga või taotlust kohapeal täites). Seejärel saadame noormehele nädala jooksul kutse arstlikku komisjoni. Komisjonis saab ta teada, millal ta ajateenistusse asub.

Millistel juhtudel pole võimalik ajateenistust läbida?

Välistuseks on kolm kategooriat: tervislikud põhjused, vabaduskaotuslik karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus narkootilise või psühhotroopse ainega seotud kuriteo eest ning varasem teenistus mõne välisriigi sõjaväes.

Ajapikendust on võimalik saada hariduse omandamiseks, laste kasvatamiseks või puudega lähedase hooldamiseks ning haiguste ravimiseks. Ajapikenduse taotlemine on õigus, mitte kohustus. Seadus sätestab ajapikenduse alused ja taotlemise tähtajad, nendega tuleb tutvuda, et vältida olukordi, mil oma õigust ei ole osatud õigel ajal kasutada.

Näiteks keskhariduse omandamise aasta 15. septembrini saab kõrgkooli astunud kutsealune otsustada, millal ta teenistusse asub. Kui ta meile ajapikenduse taotlust ei esita, võime ta 15. septembrist ajateenistusse kutsuda.

Mida öelda noortele, kes ei oska ajateenistust hinnata ja otsivad võimalusi end arstlikus komisjonis “haigeks rääkida”?

Esiteks võiks enesele teadvustada, et ajateenistus on kogemus, mida ajateenistuse läbinud noormehed üldjuhul hindavad. Miks jätta ennast ilma väärtuslikust kogemusest? Teiseks võiks mõelda, kuivõrd sobib täiskasvanud mehele oma kohustest kõrvalehiilimine, keerutamine ning vassimine. Selline käitumine võiks jääda lapseikka. Oma kohuste täitmine ja vastutuse võtmine on väärikuse ning täiskasvanulikkuse näitaja.

Ajateenistusest kõrvalehoidjate osakaal pole kuigi suur ja see on aasta-aastalt vähenenud. Möödunud aastal jättis kutse kätte saanutest ajateenistusse ilmumata 145 kutsealust ehk 3,5 protsenti. Aastal 2008 oli see protsent üle seitsme.

Mis siis, kui ei soovita ajateenistusse asuda näiteks usuliste vaadete tõttu?

Eestis on ajateenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud inimestel võimalik läbida asendusteenistus, kus töötatakse eelkõige sotsiaalasutustes. Praegu on asendusteenistuses 23 noormeest, kellele me maksame teenistuse ajal miinimumpalka. Asendusteenistus on pikem kui ajateenistus, kestab 12 kuud.

Kui suur on ajateenija toetus?

Toetusemäärad on erinevad, ulatudes 74 eurost 199 euroni kuus. Toetuse suurus sõltub ajateenistuse kestusest ja ametikohast.

Mis saab teenistuse ajal sõduri laenudest, näiteks õppelaenust või järelmaksust?

Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi arvestamine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise jooksul. Selleks tuleb esitada pangale taotlus ja tõend ajateenistuses viibimise ning selle kestuse kohta.

Teiste laenu- ja liisingukohustuste võtmisel tuleb kutsealusel täitmata ajateenistuskohustusega arvestada. Kutsealune võib pangalt teenistuses viibimise ajaks taotleda laenu tagasimaksmisel maksepuhkust, kuid see ei ole seadusega tagatud.

Mis saab töö- või õppekohast ajateenistuse ajal?

Eesti seadused toetavad ajateenistuskohustuse täitmist. Kutsealusele säilitatakse nii õppe- kui ka töökoht. Tööandjal pole õigust töölepingut töötaja ajateenistusse asumise tõttu üles öelda.

Millest see täpsemalt oleneb, kuhu väeossa ja millisele erialale konkreetne kutsealune satub?

Ajateenistusse kutsumine on plaaniline tegevus. Kaitseressursside ametil on ministri poolt antud ülesanne ja üksused tuleb komplekteerida ette antud mahus. Tegurid, mida arvestatakse väeossa määramisel, on erinevad. Võimalusel arvestatakse kutsealuste endi soove, eriti siis, kui tegemist on vabatahtlikult ajateenistusse asujatega. Kutsealuste soovidega saab arvestada siiski vaid võimaluste piires: mida lähemal on kutse aeg, seda piiratumad on võimalused, sest väeosad on suures osas juba komplekteeritud. Olulised tegurid on kodulähedus, haridus, keeleoskus, autojuhilubade olemasolu, kutsesobivustest. Näiteks haridust arvestatakse eel- või põhikutsesse määramisel.

Konkreetne ametikoht määratakse ajateenijale väeosas pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist.

Mille alusel valitakse, kas teenistus kestab kaheksa või üksteist kuud?

Jaanuaris ja suvel ehk eelkutsesse kutsutakse noormehed, kellel on olemas keskharidus, sest seal valmistatakse ette jaoülemaid. Nendes kutsetes valmistatakse ette ka autojuhte. Kui noormehel on olemas B-kategooria juhiload, siis kutsume ka neid noormehi eelkutsesse.

Kaheksakuulises ajateenistuses on nii põhiharidusega kui ka keskharidusega noormehed.

Miks on arstlik komisjon vajalik ja kas selle peab kindlasti läbima?

Arstlikus komisjonis hinnatakse kutsealuse tervislikku seisundit, tehakse kohustuslikud analüüsid ja uuringud ning vajaduse korral suunatakse ta täiendavatele uuringutele mõnda meditsiiniasutusse. Komisjoni tulles peab kutsealusel kaasas olema perearstitõend, kus on kirjas kroonilised haigused ja muu terviseinfo. Tervisliku seisundi hindamine on vajalik tagamaks selle, et tõsiste terviseprobleemidega kutsealused ei satuks teenistusse, kus nende probleemid võiks veelgi süveneda.

Öeldakse, et Eesti noormehed on nõrgad. Palju kutsealuseid arstlikus komisjonis “välja praagitakse”?

Viimased kaks aastakümmet on vaieldamatult muutnud meie kõigi, mitte ainult kutsealuste elustiili. Noormeeste terviseseisund peegeldab kogu ühiskonnas toimunud muutust. Liigutakse vähem, istutakse rohkem, argipäev on stressirohke ning tagajärjeks on mitmesugused tervisehäired. Tegevteenistuseks mittekõlblikke kutsealuseid oli eelmisel aastal arstliku komisjoni läbinute koguarvust ligi 28 protsenti.

Mis siis saab, kui kutsealune vigastab end pärast arstliku komisjoni läbimist ning ei saa seetõttu aega teenima minna?

Seadus kohustab teavitama kõikidest teenistusse asumist takistavatest tervisega seotud probleemidest. Nende kohta tuleb meile saata teade koos tõendava dokumendiga. Siis läbitakse uus komisjon ja arstid hindavad, kas uus tervisehäire võimaldab teenistusse asuda, tuleb anda ajapikendust või tunnistada kutsealune ajateenistusse mittekõlblikuks.

Mis saab siis, kui kutsealune arstlikku komisjoni või kogunemiskohta ei ilmu?

Siis algatatakse väärteomenetlus, mille käigus selgitatakse välja mitteilmumise asjaolud. Karistada võib rahatrahviga kuni 1200 eurot.

Kuidas end ajateenistuseks ette valmistada?

Füüsiline ettevalmistus on oluline, soovitan praktiseerida vastupidavusalasid. Ajateenistuses algab päev hommikvõimlemisega ja väga suur rõhk on füüsilisel treeningul. Füüsiliselt tugevad noormehed kohanevad tunduvalt kiiremini.

Endale tuleks teadvustada, et ajateenistuses on kaitseväeline kord ja distsipliin. Sellise distsipliiniga ette arvestamine ning selle mõttes aktsepteerimine tuleb kohanemisel kasuks. Uuringud kinnitavad, et üldjuhul arusaam distsipliini vajalikkusest ajateenistust läbides suureneb. Ajateenistuses saavad noormehed aru, et tsiviilelust erinev kord ja käsuliin on kaitseväes möödapääsmatu.

Mingeid spetsiifilisi teadmisi ajateenistuseks omandada pole vaja, kuid neil, kes on läbinud koolis riigikaitseõpetuse või kes on kaitseliidu liikmed, on ajateenistuses kindlasti kergem.

Kui palju satub ajateenistusse noormehi, kes vaimselt vastu ei pea, ning mida nendega tehakse?

Terviseprobleemide ilmnemisel vabastatakse noormehed ajateenistusest ennetähtaegselt. Psüühika- ja käitumishäirete tõttu vabastati eelmisel aastal ennetähtaegselt teenistusest 40 ajateenijat. Diagnoos oli üldjuhul, et noor ei suutnud kohaneda elumuutusega, mille ajateenistus enesega kaasa tõi. Senine privaatsus ja võimalus oma aega vabalt planeerida asendus ühiskasutatava magamis- ja pesuruumi ning kohustusliku päevakavaga. Distsipliin, piiratud võimalused kasutada näiteks mobiiltelefoni ja arvutit, igapäevane füüsiline koormus – muutus harjumuspärases rutiinis on väga suur ning kõik ei ole selleks valmis. Kohanemishäire teket ette diagnoosida on aga praktiliselt võimatu. On paratamatu, et teatud hulk ajateenijaid selle diagnoosiga ajateenistusest vabastatakse.

Mida ajateenistusest kasulikku saab?

Oleme iga-aastase uuringu käigus küsinud reservi arvatud noormeeste hinnanguid ajateenistuse kohta. Tulemused kinnitavad, et oluliselt on paranenud noormeeste füüsiline vorm, nad on muutunud enesekindlamaks ja vaimselt võimekamaks, on saanud väga hea meeskonnatöö- ja juhtimiskogemuse, paranenud on distsiplineeritus, ajakasutusoskus, stressitaluvus. Ajateenistuses omandatud erioskustest tuuakse välja autojuhtimist, esmaabi ja sõjalisi oskusi. Kõrgelt väärtustatakse suhteid teiste ajateenijatega – on palju neid, kes leiavad teenistusest sõbrad kogu eluks. Kokkuvõttes hindavad reservi arvatud noormehed ajateenistuse kogemust väga kõrgelt.

See on mõnes mõttes nagu kvaliteedimärk – ajateenistuse läbinud noormees on vaimselt ja füüsiliselt terve, väärikas kodanik, tubli töötaja. Ka noored mehed ise näivad seda järjest enam tajuvat, vabatahtlikult ajateenistusse asujate arv aasta-aastalt kasvab. Ajateenistust peetakse oluliseks ning oma kohust soovitakse täita mitte ainult kohusetundest.

Ajateenistus ja kaitseressursside amet

Ajateenistuja peab olema valmis ajateenistusse asuma, et anda oma panus riigikaitsesse ning kaitsta vajadusel oma kodu ja lähedasi. Kaitseväeteenistuse kohustuslane on meessoost Eesti kodanik 16.–60. eluaastani. Kutsealune võetakse arvele 17aastaselt ja kutsutakse ajateenistusse 18. eluaastast.

Kaitseressursside amet toetab Eesti riigikaitset eri valdkondades. Selle ülesanne on kutsealuste ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumine ja kaitseväekohuslaste tervisliku seisundi hindamine arstlikes komisjonides. Samuti peab amet arvet mobilisatsiooniressursside üle ja värbab kaitseväkke lepingulisse teenistusse.
Allikas: kaitseressursside ametMida võib ja mida ei või ajateenistusse kaasa võtta?

Võta kaasa:
Pass või ID-kaart, juhiluba
Hügieenitarbed
Saapahari
Kirjatarbed
Nahahooldusvahendid
Spordijalatsid
Kaasas võib olla taskuraha, ilu- või populaarteaduslikku kirjandust, õpikuid, fotoaparaat
Mobiiltelefoni võib kaasa võtta, kuid selle kasutamist reguleerib väljaõppekeskuse sisekorra­eeskiri

Ära võta kaasa:
Külm- ega tulirelvi
Olmeelektroonikat (MP3-mängija, sülearvuti)
Mängukaarte
Alkoholi, narkootilisi või muid uimastavaid aineid
Ravimeid (lubatud ainult arsti ettekirjutusel)

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Kommentaarid (4)

 

  1. Võim kuulub rahvale ütleb:

    Miks Eesti seadused lubavad piirata kodaniku vabadust kohustusliku ajateenistusega ja sundmobilisatsiooniga sõjaolukorras? Kas see teeb mehe argpüksiks kui ta leiab, et kaitseb oma peret paremini põgenedes metsa või teise riiki? Kas mees ei või usaldada jumalat selle asemel, et uskuda sellise väikse kogukonna nagu Eesti rahva suutlikust astuda vastu mõnele suurriigile? Miks ei ole rahval õigus põgeneda, kui on tunda hirmu surma ees? Kes on see suurem olevus, kui jumal , kes Eesti riigis ütleb, et sina pead surema oma kodumaa eest? Suremine kodumaa eest peab olema vabatahtlik need kes veel tunnevad patriotismi Eesti suhtes võiksid vabatahtlikult läbida ajateenistuse (sealhulgas ka suur sõnamees ja noorte meeste eeskuju kaitseminister Urmas Reinsalu, kes pole ajateenistust läbinud.). Kui valitsus kardab ,et ei jätku mehi kes oleks nõus riiki kaitsma vabatahtlikul siis peaks valitsus tõsiselt mõtlema mis on nad valesti teinud miks ei usalda rahvas valitsust ja valitsus rahvast. Riik ja riigikaitse peab rajanduma usaldusel, mitte valitsuse tahtel allutada inimesi orjama valitsust. Ükski orjapõli ei ole veel jäänud kestma, see lõppeb alati katastroofiliselt, mässude ja verevalamistega. Ma ei kurda maksude üle ma mõistan, et maksusüsteem on Eestis konarlik ja tuleks läbi kaaluda kuhu oleks rohkem raha vaja, mina seda ei tea las seda otsustavad inimesed kellel on majanduslik haridus, kes oskab luua ühiskonna kus kõigil on hea elada, kus inimesed ei ole ahned oma rahakotiraudu avama, et ühiskond muutuks paremaks. Ma näen, et üldiselt on Eestis hea elada, kõigil on võimalus saada tasuta haridus ja töökoht ning hiljem maksutega tagastada raha riigile kes on tasund hariduse eest. Ma näen ka, et valitsus peab tegema ajateenistuse vabatahtlikuks ja leidma usalduse noortega, et noored tahaksid elada Eestis ja tahaksid kaitsta Eesti riiki ja valitsust. Kui riik ei suuda noori mehi ja naisi saada ajateenistusse vabatahtlikult on suur võimalus, et paljud mõtlevad nagu mina umbusaldades riigi valitsus võimekust ja need inimesed on valmis kaaluma sõjaolukorras vabatahtlikult minemist teise riigi alluvusse lootuses, et see teine riik hoolib rohkem oma rahvast, „rahvast kes on demokraatliku vabariigi kõrgeima rigivõimu kandja.“ Ja lõpetuseks kui keegi veel kahtleb vabatahtliku ajateenistuse vajalikuses ja võimekuses siis natuke statistikat viimaste andmete kohaselt on 196 riiki maailmas ja 150 riigis on vabatahtlik ajateenistus(muidugi seal 150 riigi sees on ka riike kus puudub üldse sõjavägi) , ma ei anna pead et need on õiged numbrid aga umbes on see statistika ikka päris trastiline ehk miks 150 riiki suudavad püsida vabatahtliku ajateenistusega (või lausa ilma armeeta), aga Eesti ja veel 45 riiki ei suuda ilma sundusliku ajateenistuseta ja meeldetuletuseks ka meie lähinaabrid Läti, Leedu, Poola ja Norra saavad hakkama vabatahtliku ajateenistusega, rääkimatta suurtest riikidest nagu Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid, kus on inimestes alles see patriotism ja tahtmine elada ja kaitsta oma riiki. Ma ei taha kedagi selle tekstiga solvata, ilmselt teen vaid endale häbi haritlaste ja valitsuse silmis, ma kõigest kasutan õigust sõnavabadusele ja jagan oma mõtteid ja mingil määral lausa enda veendumusi.

  2. Mart ütleb:

    Minu tädipoeg sunniti minema kaitseväkke, kus ta pidi talvel hüppama üle jõe. Üle poolte meestest kukkus sisse, kaasaarvatud tema. Jäätunud jalgadega ja ülemuste mõnituste saatel pidid nad edasi kõndima ja nüüd on mees voodis. Käib haiglate vahet ja otsib abi. Kui soovis, et riik aitaks kanda ravikulusid, kuna ise tööd enam teha ei saa, siis öeldi, et ei ole nende asi. Palju õnne tõesti. Sandistatakse mehed ära ja siis pole enam kellegi asi.

  3. MUSTPANTER ütleb:

    Õige,üks vabatahtlik on siin aga ei võeta :-P

Leave a Reply