Parameedikuks, luurajaks või hoopis sidemeheks?

Ajateenistuses on noortel võimalik õppida mitut eriala ning ehitada kaitseväes saadud teadmistele ja oskustele ka oma professionaalne karjäär. Järgnevalt valik erialadest, mida tegelikult on rohkemgi.

19 nädalaga parameedikuksEelkutsega ehk juulis ajateenistusse tulijad saavad õppida parameedikuks ehk lahinguväljaarstiks.

Alates mullu sügisest on eri taseme parameediku kursuse läbinud üle 80 ajateenija.

Värsked parameedikud saavad end juba väljaõppe ajal proovile panna. Viimane kursus näiteks tõmbas võitluskaaslastel puuke välja, ravis lõikehaavu ning sidus villides jalgu. Vahel tuleb turgutada rivistuse ajal minestanuid.

Vanemparameediku väljaõpe koosneb kolmest etapist. Esiteks rühmaparameediku kursus, kus õpetatakse anatoomiat ja esmaabi ning käiakse kaks korda kiirabis praktikal. Teiseks kompaniiparameediku kursus, mis komplekteeritakse vastavalt väeosade tellimusele ja kuhu pääsevad vaid parimad. See on intensiivsem, kiirabis käiakse praktikal neli korda.

Kolmas etapp on vanemparameediku väljaõpe ning sealgi on valikusõel. Sellel tasemel käiakse haiglapraktikal, kus ajateenijad abistavad arste erakorralise meditsiini osakonnas.

Ajateenijad saavad näha haavade õmblemist, paigaldavad kanüüle ja mõõdavad elutähtsate organite tööd. Samuti külastavad kohtuekspertiisikeskust, kus vaatavad pealt lahkamist.

Parameediku eriala puhul ei mängi varasem tsiviiltaust rolli. Kursustele satub tihti noormehi, kel pole meditsiinist õrna aimugi, kes on õppinud näiteks autolukksepaks või kokaks. Ometi osalevad nad samal kursusel näiteks kolmanda-neljanda kursuse arstitudengitega.

Igatahes annab parameediku elukutse palju ka ajateenistusejärgseks eluks, sest õpetab õnnetuste või vigastuste korral õieti käituma.Luure tuleb esimesena ja lahkub viimasenaLuure on kaitseväe silmad ja kõrvad. Luurajad on need, kes saadetakse konflikti korral ülesandeid täitma juba enne sõjategevuse algust, ja metsast välja tulevad nad alles pärast seda, kui sõda on läbi.

Seetõttu on ka luurajate väljaõpe teistest üksusest mõnevõrra mitmekülgsem ja raskem. Pärast sõduri baaskursust omandavad luurajad erialateadmised, et käia patrullis, vaatluspostidel, teha tee- ja alaluuret ning varitsusi. Lisaks saavad luurajad põhjaliku jalaväeväljaõppe, omandades näiteks miinipilduja või suurtüki tulejuhi oskused. Nii peaks luurekompaniist tulema kaitseväe kõige universaalsemad sõdurid, kes suudavad nii tuld “tellida”, raadiojaama seadistada kui ka iseseisvalt tegutseda.

Luurajad veedavad suure osa ajast metsas. Väljaõppes pannakse rõhku õppustele, metsalaagritele ja tegevusele väljaspool pataljoni territooriumi.

Erinevalt teistest jalaväepataljoni väeosadest, kus aega teenitakse, on luurekompanii ainus, kellel on peaaegu kõik väliõppused patrull-laagrid, kus on sõjaolukord 24 tundi ööpäevas. Luurajatel ei ole kasutada köetavaid telke. Ööd tuleb veeta oma telkmantli all, ka talvel, kuni miinus 20kraadise pakasega. Tihti tuleb täita enam kui ööpäeva kestvaid ülesandeid, seejuures magamata ja söömata.

Raskustele vaatamata on luuraja elu huvitav. Ta õpib liikuma nähtamatult vaenlase alal. Luurajatel on võimalik end proovile panna ka virtuaalkeskkonnas, spetsiaalselt ajateenistuse väljaõppeks loodud arvutimängus „Virtual Battlespace2“. Luurajate käsutuses on hulk põnevat varustust elektroonilistest kaugusmõõdikutest öövaatlusseadmeteni.

Luuraja puhul on isiksus ja stressitaluvus eriti tähtsad. Ta peab suutma iseseisvalt tegutseda, taluda külma, niiskust, nälga ja väsimust. Tsiviilelus tulevad hiljem kindlasti kasuks kaarditundmise ja orienteerumise oskused. Samuti see, kuidas olla metsas nii, et ei ärata isegi karu talveunest üles.Sõjaväepolitsei on peaaegu nagu päris politseiSõjaväepolitsei väljaõppes keskendutakse linnalahingu, VIP-eskordi, massirahutuste mahasurumise, hoonete ja muu läbiotsimise, masinatega orienteerumise ning enesekaitse oskustele. Eesmärk on koolitada sõjaväepolitseinikke ja üksusi, mis on võimelised ellu viima erinevaid operatsioone ja tagama julgestuse.

Võrreldes jalaväega on sõjaväepolitsei laskeharjutused intensiivsemad, vaheldusrikkamad ja rohkem sarnased eriüksuslaste omadega, sest lisaks automaadile Galil SAR õpitakse kasutama ka püstolit H&K USP ning pumppüssi. Samuti on sõjaväepolitseinike kasutada RIOT-ülikonnad (märuliturvised), kumminuiad ja käerauad.

Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijate väljaõppe eripära on hoonete ja objektide läbi otsimine. Viimane kursus otsis hiljuti näiteks miinijahtijalt Wambola relvi ja narkootikume.

Wambolal toimunud läbiotsimise sarnaseid õppusi korraldatakse igal aastal, eesmärgiga anda meestele ettekujutus sellega kaasnevatest protseduuridest. Koolituse stsenaariumi järgi saabus laev missioonilt ning kahtlustatakse, et selle meeskonnaliikmed tegelevad salakaubaveoga.

Sõjaväepolitsei ajateenijad tulid mereväebaasi, panid kiirelt paika perimeetri valve ning läbiotsimismeeskond liikus pärast julgeoleku tagamist sisse. Läbiotsijaid juhendas meeskonnaülem, kes dokumenteeris leide ja joonistas üles ruumide plaani. Laevast leiti nii relvi, narkootikume kui ka raha, kahtlusalused võeti vahi alla.Jalaväelased veedavad suure osa ajast metsasMis on jalaväelase eriala? Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad ise kirjeldavad seda järgmiselt.

Mingi meelakkumine see pole, sõdur peab olema distsiplineeritud ja karastatud, et hoida kõrgel Eesti suurima jalaväepataljoni mainet. Päevaplaanist ja korrast peab Šveitsi täpsusega kinni pidama, vastasel korral saad mõne “toreda ülesande”.

Kell 5.50 kõlab äratusvile. Vahel on see asendatud sooloetteastega kitarril või mõnel muul instrumendil, et rutiini veidi vaheldust tuua. Järgneb võimlemine, pesemine ja päeva tähtsaim eine. Toidu üle kurta ei saa – portsjonid on suured ja soovi korral saab juurdegi. Esmaspäeviti on pärast hommikusööki pataljoni rivistus, kus pataljoniülem viib ajateenijad kurssi alanud nädala plaanidega.

Kell 8.30 algavad õppetunnid, vahel väeosas, vahel väljaspool. Väljaspool veedetakse enamik ajast Võrumaa metsades, kus omandatakse vajalikke oskusi kvaliteetseks meeskonnatööks. Kui sõduri baaskursuse esimeste metsalaagrite järel lonkab enamik reamehi nagu ilmasõja veteranid, siis mida aeg edasi, seda reipamaks nad muutuvad.

Õhtul on õhtusöök, mille järel koristatakse kompanii ilusasti ära, et ei oleks põhjust seda uneajast teha. Siis tunnike vaba aega, mille jooksul saavad võitlejad sõdurikodus kohvi juua, Ladina-Ameerika “seepi” vaadata või raamatukogus internetis olla. Seejärel kogunetakse õhtusele rivistusele. Hümn lauldud ja ettekanne tehtud, siirduvad ajateenijad kasarmusse “Aktuaalset kaamerat” vaatama. Uudiste järel minnakse pesema ja magama ning järgmisel hommikul algab kogu ring otsast peale.Sideväelane on IT-alal “kodus”Staabi- ja sidepataljonis õppivad ajateenijad saavad spetsiifilise ja ainulaadse sidealase väljaõppe. Enam kui 200 ajateenijaga pataljoni ülesanne on tagada üleriigiline side kaitseväe peastaabi, väeosade ja kaitseliidu vahel, nii rahu- kui ka sõjaajal.

Erakordseks muudab sideala ajateenijate jaoks tavalisest pikem sõduri baaskursus. Kui teistes väeosades kestab kursus kuni üksteist nädalat, siis siderühma ajateenijatel kuus kuud. Väljaõpe on mitmekesisem, vähem rutiinne, õppekava on tihedam ja põnevam.

Sideväelane püstitab servereid ja sidemaste. Rühma kuuluvad ajateenijad valitakse hoolikalt. Kõigepealt uuritakse ajateenistusse tulnute tausta, mida nad on õppinud ja millised on nende huvid. Siderühm pannakse kokku IT baasteadmiste testi alusel.

Sideväelased õpivad selgeks Eesti taktikalise sidesüsteemi. Nii spetsiifilist väljaõpet ei saa ükski teine jalaväelane. Kui jalaväelane oskab lihtsalt igapäevaselt arvutit kasutada, siis sideväelane peab oskama ka switch’e ja ruutereid seadistada. Kõigepealt õpitakse tehnikat kasutama pataljoni territooriumil, seejärel maastikul.

Sideväelase metsalaagri rutiin erineb jalaväelase omast selle poolest, et laager on vaid kolmeliikmelisele meeskonnale. See tähendab 34 meetri kõrguse antenni püstitamist, sideauto maskeerimist ja telgi ülespanekut, milleks kõigeks kulub umbes kolm tundi.

Peamine eesmärk on tagada juhtimispunktide vahel selline side, mida ei saa keegi pealt kuulata. Sideautod suhtlevad omavahel krüpteeritult ja seda pealt kuulata pole võimalik.

Sidealased teadmised kuluvad ajateenijatele marjaks ära ka pärast teenistuse lõppemist, sest võrkude loomise ja haldamisega tegelevad paljud erafirmad.Miinipildurites hinnatakse kiirust ja täpsustMiinipildujatuld kasutatakse vastase elavjõu ja soomustamata sihtmärkide hävitamiseks ning kerge soomustehnika kahjustamiseks. Vastavalt vajadusele saab miinipildujatelt tellida ka lahinguvälja valgustamist või suitsukatte tekitamist. Patarei hõivab märkamatult tulepositsioonid, annab sealt efektiivset tuld ja vajaduse korral lahkub kiiresti.

Teenistuse alguses läbivad ka miinipildujapatarei ajateenijad sõduri baaskursuse, omandades sõdurile olulised teadmised ja oskused. Seejärel algab erialakursus, kus tutvutakse miinipildujatega. Teooriatunnid vahelduvad praktikaga. Alguses harjutatakse miinipilduja lahingusse ja rännakusse seadmist, hiljem täpsemat sihtimist ja kiirust.

Relvad peavad olema rahuldavalt suunatud viie, täpselt suunatud kümne ja maskeeritud kahekümne minutiga. Relva suunamine pärast tulekäsku ei tohi võtta kauem kui minuti. Väljaõppe haripunkt on miinipildujate lahinglaskmine keskpolügoonil Põhja-Eestis.Logistikapataljonis võib rajada aluse tulevaseks tööeluksTallinnas paiknev kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon pakub erialaseid koolitusi, mis tulevad kasuks tulevastele reservväelastele, kes seovad oma õpingud või elukutse logistika, transpordi, tehnika ja toitlustuse valdkondadega.

Pärast sõduri baaskursust on logistikapataljonis võimalik õppida mitmel erialal. Kui kutsealune alustab teenistust suvise eelkutsumisega, võib ta õppida autojuhi (C- või E-kategooria, ohtlike ainete transportimine ja puksiirijuhtimine), sidespetsialisti, parameediku või jaoülema kursustel. Need tähendavad kokku 11kuulist kaitseväeteenistust.

Kui aga alustatakse teenistust sügisese põhikutsumisega, võib ajateenija õppida mehaanikute, laopidajate, toidukäitlemise ja väliköögi ning tõstuki- ja kraanajuhi kursustel. Need tähendavad kokku kaheksakuulist kaitseväeteenistust.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply