Simmist, FSBst ja umbusust

Toivo Tänavsuu
tegevtoimetaja

Seekordne Riigikaitse kergitab katet salapäraselt spioonide maailmalt. Valgust kardab valdkond niivõrd, et isegi eksklusiivne intervjuu teabeameti juhi Rainer Saksaga kujunes pooleldi mõistujutuks. Selgus, et see, mida näeme Agent 007 filmides, pole pooltki tõde!

Vene eriteenistuse FSB katsed värvata Eestist uusi võimalikke riigireetureid on sel aastal hüppeliselt kasvanud, teatab kapo peadirektor Raivo Aeg käesolevas Riigikaitses. Tänavu üheksa kuuga on kapo tuvastanud (ja ilmselt neisse ka sekkunud) juba kolmandiku võrra enam venelaste värbamiskatseid kui terve möödunud aasta jooksul. Muide, FSB oli ka riigireeturist kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni leivaisaks.

Millest selline värbamisralli? Seda selgitab ajakirja The Economist kolumnist, vene-lääne suhete telgitaguseid uurinud ning Kremlit läänt lollitava monstrumina kujutanud Edward Lucas: Vene (ja ka Hiina!) luure tähelepanu näitab, et Eesti on vaatamata oma väiksusele luuramist väärt.

Võib isegi öelda, et oleme rahvusvahelises poliitikas oma väiksusega võrreldes ebaproportsionaalselt oluline tegija, kui mõtleme kas või oma võrdväärsele positsioonile suurriikidega NATO otsuste langetamise masinavärgis.

Mõeldes FSB suurenenud huvile Eesti kodanike vastu, tekib paratamatult küsimus, et kui värbamiskatsete arv on kasvanud, palju neid siis üldse aastas tuvastatakse. Kümneid? Sadu? Tõus viielt seitsmele oleks protsentuaalselt kõva hüpe, aga reaalselt vaid statistiline võnge.

Kapolt sai seda numbrit küsitud, kuid asutus vaikib, öeldes, et võngete pärast ei muretsetaks.

Hulk aega vaagisin küsimust, mida FSB huvi meile kõigile kui riigikaitse tarbijatele üldse tähendama peaks. Kas on põhjust end ohustatuna tunda, arvestades, et viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud ka riigisaladustele ligipääsejate hulk? Võib-olla.

Kas praegugi töötavad kõrgetel ametipostidel meie järgmised Herman Simmid või Aleksei Dressenid? Ei saa välistada, ehkki kapol on teravad silmad.

Ühes võib siiski veendunud olla: kui Edward Lucas kirjutas oma raamatu „Deception” eelkõige lääne silmade avamiseks Venemaa suhtes, siis eestlaste silmad on juba üsna avatud. Erinevalt paljudest teistest eurooplastest ei ole meile vaja pikalt seletada, et venelastesse on kasulik suhtuda umbusuga.

Meil on seda umbusku ja eelarvamusi teinekord isegi liiga palju. Nii palju, et see närib juba meid endid.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply