Maavägi loob kaks täisvarustuses jalaväebrigaadi

Artur Tiganik
kolonel, maaväe ülem.
(Foto: Kaitsevägi)

Maaväe edasises arengus on märksõnadeks kvaliteedi paranemine ja uute võimete väljaarendamine. Sellega tõhustame kaitsevõimet ja kasvatame Eesti rahva turvatunnet.

Arengukava on selgelt tulevikku suunatud ja jätkusuutlik, keskendudes võimetele, mis on hädavajalikud ja mida me suudame välja arendada. Sõjalise kaitse selgrooks jääb maavägi ja selle üksustes väljaõpetatud reservväelased, kellest moodustub Eesti kaitsevõime peamine sõjaline löögirusikas – kaks jalaväebrigaadi. Need kaks brigaadi saavad olema täielikult mehitatud nii kaadrikaitseväelastega kui ka reservväelastega. Kaitsevägi on võimeline varustama kahe brigaadi üksused kõige vajaminevaga – olgu selleks siis transpordivahendid, relvad või öövaatlusseadmed.

Esimese jalaväebrigaadi üksused hakkavad paiknema üle Eesti ning brigaadi staap asub Tapal. Osa seni Kirde kaitseringkonna staabis teeninud kaitseväelasi mehitavad 1. jalaväebrigaadi ametikohad. Samuti hakkab esimesele brigaadile alluma Viru jalaväepataljon.

Teise jalaväebrigaadi, staabiga Võrus Taara linnakus, tuumiku moodustavad Kuperjanovi jalaväepataljon ja Lõuna kaitseringkond. Oluliselt suureneb Kuperjanovi jalaväepataljoni roll ja väljaõppe maht, sest väeosa peab olema ise suuteline tervet jalaväepataljoni välja õpetama. Tagala- ja lahingutoetusüksusi õpetab teise brigaadi jaoks välja esimene jalaväebrigaad.

Kõik seni väljaõpetatud üksused jäävad reservi alles, neid kutsume ka edaspidi õppekogunemistele ning varustame nii hästi kui võimalik. Tunduvalt suureneb kaitseväe kiirreageerimisvõimekus – kui seni oli meil neli alamehitatud kaitseringkonda ja üks brigaad, siis uue kava kohaselt saame kaks täielikult mehitatud ja varustatud brigaadi.

Esimene jalaväebrigaad saab olema soomusbrigaad, mille üks pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ja ülejäänud manööverüksused juba praegu olemasolevaid Sisu soomustransportööre. Jalaväe lahingumasinad tuleb meil hankida ja selleks on maailmas olemas mitmeid sobivaid variante. Nendel masinatel on parem soomus ja tulejõud, mis annab meile võimaluse viia jalavägi otse lahingusse ning jalgsi tegutsevat sõdurit tulejõuga efektiivselt toetada. Parem manöövervõimekus ja suurem tulejõud võimaldab meie sõduritel paremini ellu viia viivituslahinguid ja teostada vasturünnakuid.

Uue relvasüsteemi kasutuselevõtt eeldab mitte ainult tehnilise personali ümberõpet, vaid ka senise taktika ümber tegemist ja väljaõppe muutmist alates üksiksõduri tegutsemisest lahinguväljal. Soomusmanöövervõimekus on hoopis midagi muud võrreldes sellega, mida me seni teinud oleme. Hetkel on kaitseväel vähe instruktoreid, kes suudavad välja õpetada jalaväge, et see oskaks tegutseda jalaväe lahingumasinatel ja koostöös nende masinatega. Kuid me planeerime vastavasisulist väljaõpet koostöös liitlastega ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega.

Koos jalaväe lahingumasinatega moodustavad esimese jalaväebrigaadi selgroo veel kaks jalaväepataljoni, mis opereerivad soomukitel, ja need üksused luuakse Kalevi jalaväepataljoni ja Viru jalaväepataljoni baasil, kus soomustransportööride peal hakatakse välja õpetama ajateenijaid.

Mis puutub relvastusse, siis esimesele jalaväebrigaadile plaanitakse hankida 155millimeetrised liikursuurtükid ja praegu kasutusel olevad 155millimeetrised haubitsad lähevad teise jalaväebrigaadi kasutusse. Nii nagu praegu suurtükiväepataljonis, hakkavad liikursuurtükkidel väljaõpet saama ka ajateenijad. Jalaväebrigaadidele lisavad tuletoetust moodsad tankitõrjeraketisüsteemid. Kaitseväel on plaanis hankida moodsad, viimase põlvkonna relvasüsteemid.

Kui meil seni oli veidi tulejõudu, aga manöövervõimest rääkida ei saanud, siis uue arengukava rakendudes saame mõlemad korralikul tasemel. Tänu soomuskaitsele suudame haarata initsiatiivi, vastase peatada ning vastu rünnata. Saame otsustavaid lahinguid pidada nüüd ka seal, kus olime seni võimelised vaid vastase pealetungi tagasi hoidma. Uued vahendid võimaldavad ohvitseridel ja allohvitseridel kasutada kõike eri riikide sõjakoolides õpitut, mitte ainult otsida sobivaid alasid kaitsetegevuseks. Nii saame tõhusamad, senisest tugevama kaitse ja parema liikuvusega üksused, mis on sama võimekad kui nende juhid.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply