Vabatahtlikult kaitsele!

Toivo Tänavsuu
tegevtoimetaja.

Käesolev Riigikaitse heidab pilgu hiljuti valitsuse poolt kinnitatud Eesti riigikaitse arengukavale aastateks 2013–2022. Kaitseminister Urmas Reinsalu nimetab seda reaalse kaitsevõime loomise kavaks, kuna eelmine, nelja aasta eest kinnitatud arengukava polnud pärast ülemaailmse majanduskriisi karmi reha enam realistlik.

Maavägi moodustab löögirusikad – kaks täisvarustuses jalaväebrigaadi. Kaitseväge ootab ees kolm suurt relvaostu, mida samuti siinsetel lehekülgedel lahkame. Õhu- ja merevägi jätkavad arengut nappide võimaluste piires. Tanke, lennukeid ja laevu ei osteta – osta võiks, kuid neid ei jaksaks üleval pidada. Aga näiteks 2015. aastaks peaks NATO Balti „õhupolitsei” patrullima vähemalt ühe rotatsiooni Ämarist.

Jägala suurt sõdurilinnakut ei tule, küll aga saavad ajateenijad mitu ühesugust moodsat ja funktsionaalset kasarmut, mis on ehitatud kõik ühes põhimõttel (vt lk 16). Kaitseväe ja kaitseliidu juhtimine peaks muutuma ladusamaks ning Eesti väekoondise isikkoosseis kasvab. Kusagilt ilmub usutavasti välja 8000 uut kaitseliitlast. 2022. aastaks peaks meil olema reserviga kokku välja õpetatud 90 000 võitlejat!

Kokkuvõttes peaks arengukava rakendudes paranema Eesti armee kiirreageerimisvõime, peaksime vähemasti paberil sõnastatu põhjal olema võimekamad ründajat pisutki kauem tagasi hoidma, kuni saabub abi NATO liitlastelt. Aga skeptikud ütlevad, et arengukavasid on ennegi nähtud. Uus asendab vana, mis oli tehtud aastateks 2009–2018. Kui palju oleme võimelised kümne aasta peale ette nägema kasutuses olevaid ressursse ja väljakutseid?

Arengukava arvestab SKT tagasihoidliku reaalkasvuga kuni kolm protsenti aastas ja sellega, et kaitsekulutuste osakaal SKTst jääb kahele protsendile. Uute suurtükkide ja soomukite soetamise kõrval on ehk kõige huvitavam kaitseliidu tulevik.

Arengukavas seisab selgesõnaliselt, et kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne ja vastutus saab olema maakaitse (territoriaalkaitse). Justkui hakkaks piirkondliku sõjalise kaitse eest vastutama vabatahtlikest koosnev kaitseliit, mitte kutsealustest koosnev kaitsevägi!

Selleks luuakse neli maakaitsepiirkonda ja Tallinna erikaitsepiirkond. Just selle viimase puhul on huvitav, kuidas ja milliste vahenditega kaitseliit suurt ja tähtsat Tallinna kaitsta kavatseb. Ning millised on selle ülesande täitmisel suurimad väljakutsed. Detailidest kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili veel ei räägi, asjad loksuvad paika lähiaastatel.

Tulejõudu ja musklit igatahes olevat kaitseliidul piisavalt.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply