Head juhid tulevad Alu mõisast

Erik Reinhold
Kaitseliidu kooli pealik.

Kaitseliidu kool pakub vabatahtlikele võimaluse end järjepidevalt arendada.

Harjutamine teeb meistriks: Hea laskeoskus on üks kaitseliitlase põhilisi oskusi. Laskeinstruktoreid õpetatakse samuti kaitseliidu koolis.

Kui kaitseliit üheksakümnendate alguses taasloodi, asusid selle üksusi ja allüksusi juhtima isamaalisest vaimustusest kantud entusiastid. Tublidest lukkseppadest, saemeestest, autojuhtidest ja põllumeestest said ühtäkki relvastatud üksuste pealikud.

Tahtmist oli kõvasti, samas pärinesid meeste sõjaväelise juhtimise oskused ja teadmised suuresti kas Nõukogude armee mälestustest, loetud sõjateemalisest ilukirjandusest või vaadatud mängufilmidest. Nii malevad kui ka peastaap asusid igaüks oma parema äranägemise järgi vabatahtlikke juhte koolitama.

See tegevus oli kooskõlas kogu tollaste kaitsejõudude arengutasemega – vähesed elukutselised sõjaväelased olid oma hariduse omandanud eri riikides, Venemaast Ameerika Ühendriikideni. Oma panuse andsid Sinimägedel võidelnud veteranidki. Korraldati mitmesuguseid kursusi, õppepäevi ja harjutusi. Nii tegevus kui ka selle tulem olid väga eriilmelised ja ebaühtlased, samas siiski tuntavad. Tase tõusis.

Üheksakümnendate lõpuks sai kaitseliidus ilmseks vabatahtlike juhtide keskse ja ühtse väljaõpetamise vajadus. Inspiratsiooni selle küsimuse lahendamiseks saadi meie põhjamaiste partnerorganisatsioonide – Rootsi ja Taani kodukaitse juurest. Neil olid juba aastakümneid tegutsenud oma koolid – õppeasutused, mis vastutasid just vabatahtlike juhtide ja instruktorite ettevalmistuse ja arendamise eest. 2001. aastal alustas Raplamaal Alu mõisas tegevust meie oma kaitseliidu kool.

Ülioluline abi kooli taristu rajamisel, mõisahoone renoveerimisel ja sisustamisel ning kooli õppemetoodilise sisu ülesehitamisel tuli Taani kodukaitselt. Ilma taanlaste tõhusa ja asjatundliku abita poleks kaitseliidu kooli sellisel kujul sündinud.

Kaitseliidu kool on tegutsenud 12 aastat. Tänavu jõustunud uue kaitseliidu seaduse ja kodukorra kohaselt on tegemist iseseisva üksusega, organisatsiooni keskse sisekoolitus- ja arenduskeskusega. Kooli missioon on olla kaitseliidu juhtimis- ja õpetamiskultuuri looja ja hoidja. Kaitseliidu koolis õpitakse juhiks ja arenetakse juhina.

Meie õppurid on valdavalt vabatahtlikud, mistõttu oleme õppekorralduses lähtunud nende tublide inimeste vajadustest ja võimalustest. Oma õppekorralduse alusena näeme vabatahtliku juhi nn pädevuskobarat, mis koosneb juhtimispädevusest, õpetamisoskustest ja sõjalistest erialaoskustest. Kõigi nimetatud pädevuste omandamiseks pakub kool kursusi, mis kestavad üks kuni üheksa nädalavahetust.

Mitte kõik Kaitseliidu juhid ei ole sõjaväelised juhid ja sõjapidamine pole ainus asi, mida meie juhid peavad suutma juhtida. 2013. aastal läbis kaitseliidu kooli mitmesuguseid kursusi kokku üle 700 inimese. Nende hulgas oli nii allüksusepealikke, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide juhte kui kaitseväe tegevväelasi.

Koolis on viis juhtimispädevust arendavat kursust. Neis käsitletakse süvajuhtimist ja juhi käitumist, nõudeid ja ootusi juhile, väärtusi ja hoiakuid, motivatsiooni, efektiivset suhtlemist, grupiprotsesse, juhtimisstiile, probleemianalüüsi, protseduuri- ja protsessianalüüsi, arenduskoosoleku korraldamist ja kovisiooni. Kõrgemate tasandite juhtidele õpetame ka oma üksuse arengu visioonipõhist kavandamist.

Õppemetoodika rajaneb eelkõige praktilistel ülesannetel ja sellele järgneval coaching’ul. Iga õppur saab end kursustel erinevates juhirollides proovile panna ja koolitaja käe all oma edu ja arendamist vajavaid oskusi mõtestada. Me ei püüa täiskasvanule võõraid teadmisi pähe toppida, vaid stimuleerida teda jõudma iseseisvate lahendusteni, mis võimaldavad saavutada püsivaid muutusi õppuri hilisemas juhikäitumises.

Õpetamisoskuste arendamiseks on koolil pakkuda instruktori ja treeneri kursused, kus õpitakse mitmesuguseid õppemeetodeid. Väljaõppe korraldajad saavad osaleda väljaõppe tehnoloogia kursusel, kus vaadeldakse sõjaväepedagoogikat ja õpitakse koostama asjakohaseid õppekavasid.

Sõjaväelise juhtimise õpetamisel on kool seni keskendunud uute allüksusejuhtide koolitamisele. Oleme ette valmistanud reservallohvitsere ja reservohvitsere nii jagude, rühmade kui kompaniide tasandil.

Kursuste lõpetamine koos teenistuspraktikaga kaitseliidu malevas annab kaitseliitlasele aluse reservallohvitseri või ohvitseri auastme andmiseks. Seega vastavad õppekavad, sisu ja väljund kaitseväe standarditele.

Oma tugevuseks sõjaliste juhtide õpetamisel peame eri tasandite integreeritust – nii saavad rühmavanemad, rühmaülemad ja kompaniiülemaid omi tegevusi harjutada üheskoos ja kursuse lõpuharjutusel Kotkalend harjutavad juba kõigi tasandite juhid ühiselt pataljoni raamistikus korraldatud õppusel. See annab lühikese õppeaja tingimustes suhteliselt hea tervikpildi üksuste toimimisest.

Lisaks tasemekursustele on sõjaväelistel juhtidel võimalus arendada oma erialaseid oskusi laskeinstruktori kursustel, objektikaitse juhi ja mitmesuguste staabifunktsioonide kursustel.

Uusi juhte on kaitseliidule koolitatud juba 12 aastat. Tekkinud on selge vajadus anda ajakohast täiendusõpet neile, kes oma kvalifikatsiooni omandasid aastate eest. Seega hakkab kool alates 2014. aastast uusi allohvitsere ja ohvitsere koolitama ainult paaritutel aastatel, suunates paarisaastatel fookuse ametisolevate pealike täiendusõppele.

Juhtimist saab õppida ja peab õppima. Positiivne inimesepilt, kaasav ja inimesekeskne juhtimine on Kaitseliidu juhtimiskultuuri iseloomustavad märksõnad, mida järgides pakub kaitseliidu kool elukestva õppe keskkonda kõigile vabatahtlikele, kel marssalikepp seljakotis.

Vennalik abi: Koostöös Taani kodukaitsega koolitab kaitseliidu kool kolmandat aastat Gruusia rahvuskaardi instruktoreid.
Uhke hoone: Kaitse­liidu kooli­majaks on Alu mõisa häärber.
Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply