Talupojatarkus ja ühiskonna vajadus

Tanel Rütman
major.

Kaitseliit on võimalus kaitsta ennast, lähedasi, kogukonda ja riiki.

Laiapindne riigikaitse: kaitseliitlased valmistuvad koos politseinikega ühis­operatsiooniks.

Kuigi kaitseliidu alguseks peetakse kokkuleppeliselt 11. novembrit 1918. aastal, tegutsesid kaitseliitlikud omakaitseüksused Eesti eri paigus juba aasta varem. Samuti taastati kaitseliidu tegevus veebruaris 1990 Järvakandis, poolteist aastat enne riikliku iseseisvuse taastamist.

Selle baasilt saame väita, et kaitseliit, nagu ka igasugune seltsi- ja ühistegevus, on iseseisvuse eeltingimus – baas, millelt saab tekkida riiklus.

Kaitseliidul on eriline, palju laiem roll kui näiteks kaitseväel. Kaitsevägi on mõeldud ainuüksi riigi sõjaliseks kaitseks.

Ka kaitseliit on sõjaliselt organiseeritud ja relvastatud, kuid mõeldud mitte ainult sõjaliste ülesannete täitmiseks.

Kaitseliitlased on sõjaks valmis ja üksustesse jaotatud. Seega distsiplineeritud, sõjaliselt juhitud, oskavad kriisiolukordades käituda ning teisi aidata. Aga tänapäevases konfliktis hägustuvad kõik piirid, sealhulgas piir sõduri ja tsivilisti vahel. Selleks on kasulik valmis olla.

Sõda on võimalikest kriisidest halvim, ent selleks harjutamine annab oskusi ka kergemate kriiside lahendamiseks. Eesti lähiajaloos on mitmeid näiteid kaitseliidust kui vääramatust jõust, mis suudab hädaolukorras riigi jõustruktuuridest kiireminigi reageerida või neile appi tulla, kui nende jaks lõppema hakkab. Meenutagem näiteks Padaoru lumeuputust või pronksiööd, rääkimata seeneliste-marjuliste otsimisest või metsatulekahjude kustutamisest.

Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. See tähendab, et tema liikmete peamiseks motivaatoriks ja käimapanevaks jõuks on vaba tahe. Hiina mõttetarga Konfutsiuse ütlus “suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Veendumusega lihtne maamees on võitmatu” pärineb küll paari tuhande aasta tagant, ent on sisult pädev tänagi. Turu-uuringute ASi korraldatud kaitseliitlaste riigikaitseliste seisukohtade uuring näitab, et Eestile kallaletungi korral on 99 protsenti organisatsiooni liikmetest valmis oma võimete ja oskuste kohaselt riiki kaitsma. 82 protsenti kaitseliitlastest on seisukohal, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta. Eesti rahva tugevat kaitsetahet tõestab usaldus kaitseliidu vastu ühiskonnas ja liikmeskonna kindel juurdekasv viimasel kümnendil (umbes 800 uut liiget aastas). Inimesed tulevad kaitseliitu ilma suurte värbamiskampaaniate ja meediakärata. Järelikult tuntakse, et see organisatsioon on vajalik, ja tahetakse oma riigi jaoks midagi teha.

Kaitseliit on tõenäoliselt Eesti riigikaitse kõige suurem heidutus. Isegi paljudele meie sõpradele NATO riikidest jääb kaitseliit ja tema toimimispõhimõte esmapilgul arusaamatuks. Vabatahtlikud – mehed-naised, noored-vanad, laiali üle terve riigi – valmis totaalseks vastupanuks. Kui arvestada veel kogu ühiskonna suure toetusega, sünnib vääramatu jõud, mis paneb võimaliku agressori oma rünnakut tõsiselt kaaluma.

Kaitseliit on ka osa põhjamaisest riigikaitsekultuurist: sarnased organisatsioonid eksisteerivad nii Skandinaavias kui Balti riikides. Kaitseliidu tugevus on muuhulgas Eesti ajaloos. Kuna kommunistid ei suutnud hävitada Eesti ajaloolist mälu, oleme täna märgatavalt paremas seisus kui mitmed meie saatusekaaslased.


Mida annab kaitseliitu kuulumine?

Sõdurioskused – kaitseliitu astumisel tuleb läbida sõduri baasväljaõpe. Kes pole ajateenistuses käinud, need läbivad kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse, mis on sisult sarnane ajateenistuse sõdurioskuste baaskursusega. Erinev on vaid see, et kaitseliidus läbitakse kursus nädalavahetustel ja pikema aja jooksul.

Sõjalise eriala – kaitseliit pakub oma liikmetele koolitust peamistel jalaväeüksuse ametikohtadel, näiteks korraldatakse sidemehe, pioneeri, minööri, autojuhi, tagala, tankitõrjuja jt erialakursusi.

Sõjalise karjääri võimaluse – huvi korral pakub kaitseliit võimalust teha sõjalist karjääri. Võimalik on läbida noorem- ja vanemallohvitseri ning rühma- ja kompaniipealiku (reservohvitseri) kursused. Kaitseliidu väljaõpe pakub rohkesti ka praktilist juhtimiskogemust mitmesugustel harjutustel ja õppustel.

Meeskonnatöö oskusi ja kogemust – kaitseliidus tegutsevad ühise eesmärgi nimel koos väga mitmesuguse tausta ja kogemusega inimesed. Kaitseliidu üksused kogunevad regulaarselt väljaõppele oma üksuse koosseisus. Koostööharjutustel võivad osaleda ka need, kes kuuluvad teistesse üksustesse.

Enesearendamisvõimalust – lisaks sõjalistele erialadele pakub kaitseliit koolitusi mitmesugustel juhtimis-, instruktori- ja treenerikursustel. Õppida ja praktiseerida saab ka esmaabi, ellujäämisnippe, toitlustamist, avalikke suhteid ja palju muud kasulikku.

Taktikalised õppused – kaitseliidu üksused osalevad aasta suurimal õppusel Kevadtorm. Samuti toimub aasta jooksul mitmeid malevatevahelisi ühisõppusi (Orkaan, Mulgi mäss, Põhja Konn jt) ning maleva suurõppusi.

Kriiside lahendamist – rahuajal on kaitseliit abiks tsiviiljõustruktuuridele, aidates näiteks likvideerida mitmesuguste õnnetuste tagajärgi. Kaitseliitlased on abiks ka kadunud marjuliste-seeneliste otsimisel või metsatulekahjude kustutamisel.

Põneva ja sisuka vaba aja – kaitseliidus toimub vilgas seltsielu. Korraldatakse kokkutulekuid ja matku, langevarjuhüppeid ja köielaskumisi, tehakse mitmesugust sporti jne.

Head kamraadid – kaitseliit on sisuliselt üle-eestiline vennaskond aktiivseid ja hakkajaid inimesi.

Patriotismisüsti – kaitseliitlased on patrioodid, kes peavad tähtsaks Eesti riiklust, ajalugu ja ühiseid traditsioone.

Kõike seda tasuta! – kaitseliitlastele on ülesannete täitmiseks vajalik väljaõpe tasuta.

Jaga:
  • Print
  • email
  • Facebook
  • Twitter
  • del.icio.us
  • Digg
  • Google Bookmarks

Leave a Reply